Abiks keskmisele keeleõppijale

Huvitav ja kasulik

Abiks keskmisele keeleõppijale

Võõrkeelte õppimine ei ole kerge. Samas ei maksa asja enda jaoks ka liiga keeruliseks teha. Lugege, vaielge vastu, aga tehke oma järeldused.

Ei, te ei ole liiga vana ega andetu!
,,Kas te viiekümneaastaseid ka kursustele võtate?”, ,,Ei tea, kas minu eas veel midagi õpib ka?” – selliseid küsimusi kuulevad täiskasvanute koolitajad liiga sageli. Muidugi võib ja saab keeli õppida kooliajal... enamik meist lihtsalt ei tee seda. Seetõttu tuleb ka täiskasvanuna ennast täiendada, et ajale ja elule mitte jalgu jääda. Halvim, mida üks õppija teha võib, on ennast juba enne õppima asumist mingisse kategooriasse lahterdada – „mitte piisavalt andekas“, „liiga vana“ või „liiga hõivatud“. Täiskasvanute kursused on mõeldud täiskasvanutele. Ja ärge üritagegi oma eakaaslasi „liiga vanadeks“ tembeldada.

”Ma olen matemaatik. Andke mulle reegleid!”
Just selliste sõnadega pöördus inglise keele tunnis õpetaja poole üks emotsionaalne matemaatik. Põhimõttekindel keeleõpetaja aga keeldus. Miks? Esiteks, kõige jaoks ei ole reegleid. Teiseks, on reegleid, millega tavalisel keeleõppijal end koormata ei tasu. Kolmandaks, reeglid ei pruugi aidata. Palju efektiivsem on keeli õppida näidete, selgituste, situatsioonide ja muidugi harjutamise kaudu.

Selge nagu seebivesi???
Kuna keelte õppimisega kaasneb paratamatult palju ebakindlust, on täheldatud, et õppijad, kes ei talu ebaselgust, kalduvad keeleõppega rohkem vaeva nägema. Erinevalt matemaatikast, kus kõik on õige või vale, on keeles võimalik nii ja naa. Parim viis võõrkeeli õppida on neid rääkida – teha vigu, nendest õppida ja muudkui areneda. Lisaks ei tohi lasta end heidutada uutest sõnadest ega haarata sõnaraamatu järele iga kord, kui näed sõna, mille täpset eestikeelset vastet sa ei tea. Vaata, kas saad lausest, lõigust või teksti põhimõttest aru. Sageli sellest piisab.

Lapsed, kellele meeldib inglise keel, on selles ka tublid.
See, et tänapäeval oskavad paljud lapsed inglise keelt üsna hästi, on ainult osaliselt seotud koolis toimuvaga. Rohkem ikka sellega, mis neile väljaspool kooli huvi pakub. Tõenäoliselt veedab nii mõnigi noor arvutilemb rohkem aega inglise- kui eestikeelses keskkonnas. Põhimõtteliselt kehtib sama reegel ka täiskasvanute puhul. Õpitavast keelest ja selle maa kultuurist huvitunud õppijad on keele suhtes vastuvõtlikumad. Nad veedavad rohkem aega õpitava keele seltsis – kuulavad muusikat, loevad uudiseid, otsivad infot ja loovad kergemini suhteid keelt emakeelena rääkivate inimestega.


august 2014