Eesti keel A1

Kursused sügis 2019

Eesti keel A1

Täienduskoolituse õppekava: Eesti keel A1
 
Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena.
 
Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
 
Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht on 160 akadeemilist tundi, millest 120 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 40 akadeemilist tundi on iseseisev töö. A1 tase saavutatakse kahe 60-tunnise kursusega (A1.1 ja A1.2). Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. Ühe kursuse pikkus on 14 õppenädalat.
 
Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupp  - Täiskasvanud, kes pole varem eesti keelt õppinud. Õppe alustamise tingimused  - kursusele registreerumine.
 
Eesmärk
Koolituse tulemusel õppija saavutab eesti keeles keeleoskustaseme A1.
 
Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab ja oskab kasutada lihtsaid sõnu, väljendeid ja lauseid, mida võib kohata sageli esinevates igapäevaelu situatsioonides
• oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta
• suudab moodustada lihtsaid küsimusi ja ise samasugustele vastata
• suudab vestelda  igapäevastel, teda ja ta lähiümbrust puudutavatel teemadel eeldusel, et tema vestluspartner räägib aeglaselt, on aeg-ajalt valmis oma mõtteid aeglaselt ja selgelt ümber sõnastama, aitab tal lauseid moodustada ning on toeks kogu suhtlusprotsessi jooksul
• oskab ilma abita rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb
• kirjutamisel oskab koostada väga lihtsaid ja lühikesi kirju (puhkusetervitusi, küllakutseid jne) ja täita lihtsaid blankette personaalse informatsiooniga


Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
  1. Saame tuttavaks: Tervitamine. Tutvumine. Hüvastijätt.
  2. Riigid ja rahvused: Riigid ja rahvused, päritolu. Kus te elate? ’elama’ ja ’olema’.
  3. Perekond: Pereliikmed. Perekonnaseis. ’minema’ ja ’tulema’
  4. Elukoht: Paigad, asutused ja ehitised linnas. Asjad kodus. Tee juhatamine. Ettepanekute tegemine.
  5. Maa, rahvas ja keel: Isikuandmed. Keeled. Õppima ja õpetama.
  6. Saame kokku: Päev, nädal, kuu. Toit, toiduained. Funktsionaalne keel: Kohvikus küsimine ja tellimine. Kohtumiste kokkuleppimine.  Palvete esitamine.
  7. Kui palju?: Distants. Hulk. Telefoninumbrid. Hind. Hinna täpsustamine, väljendid maksmisel ja rahavahetamisel. Kutsete esitamine/koostamine, neile vastamine.
  8. Igapäevaelu: Igapäevategevused. Kellaaja küsimine ja ütlemine. Bussi- ja raudteejaamas. Info küsimine jaamas. Viisakusväljendid igapäevastes suhtlusolukordades.
  9. Puhkus: Vaba aeg. Tegevused. Huvid ja hobid. Meeldib, ei meeldi..
  10. Töö: Ametid, töökohad. Isikuomadused. Töökuulutused. Kohustused ja keelud. Huvi väljendamine.
  11. Reisimine: Ilmakaared. Transpordivahendid. Tegevused reisil. Üldhuvitavaid fakte. Postkaart koju. Situatsioonid lennujamas.
  12. Eluviis: Kehaosad. Mille üle kaebate? Tervis, probleemid tervisega. Abi saamine. Vaba aeg, huvid. Soovitused ja nõuanded, arvamuse avaldamine. Arsti juures.
 
Keeleteadmised
Tähestik. Isikuline asesõna. Tegusõna pööramine (ainsus ja mitmus, olevik ja lihtminevik). Käändsõna. Arv, järgarv, arvsõna. Eitus tegusõnaga ja ilma (mitte). Kaassõnad (ees, peal jt).  Ajamäärsõna (millal?), ajamäärused. ma- ja da-infinitiiv ühendtegusõnades, ühendtegusõnade järjekord lauses. Omadussõna, omadussõna võrdlusastmed. Hulgamäärus (mitu? kui palju?), rohkem/vähem kui. Tegusõna käändelised vormid (-mas). Liitsõna. Kollokatsioonid (õppima/saama kelleks, töötama kellena).
 
Õppemeetodid
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele ja iseseisva töö puhul lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega, keskendudes eelkõige funktsionaalsele grammatikale. Palju tähelepanu pööratakse funktsionaalsele keelele – õpitakse erinevates igapäevastes ja tööalastes suhtlemissituatsioonides kasutatavaid fraase ja väljendeid.
Õpitav lõimitakse õppijate igapäeva- ja tööelu, eelnevate teadmiste ja ühiskonnas toimuvaga. Parandamaks õpitavast arusaamist ning materjali omandamist, arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega - kasutatakse verbaalset ja mitteverbaalset (pildid, kaardid, pp-esitlused, video- ja online-materjalid) materjali esitlust ning võimalikult mitmekülgseid tegevusi õpitava kinnistamisel. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid (püramiiddiskussioon, sik-sak lugemine/rääkimine, rollimängud, laua- ja kaardimängud jne).
 
Õppekeskkond
Aadressil Lai 30, Tartu asuvas büroohoones on Folkuniversiteteti käsutuses 240 m2, mille hulka kuuluvad kuus õpperuumi suuruses 20 kuni 33 m2. Õpperuumide sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Koolituste läbiviimiseks ja materjalide ettevalmistamiseks on võimalik kasutada printimis-, paljundamis-, köitmis- ja esitlusvahendeid. Kõikides ruumides on CD-makid, MP3-mängijad, arvuti ja dataprojektori kasutamise võimalus ning tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Väljaspool Lai 30 ruume toimuvad koolitused viiakse läbi samadele tingimustele vastavates õpperuumides.
Kontaktõppe tundides õpitava toetamiseks on Folkuniversiteteti kodulehel www.folkuniversitetet.ee piiramatuks kasutamiseks tasuta testimiskeskkond ja harjutuste pank.
 
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvaid töid antakse jooksvalt. Need on mõeldud õpitu kinnistamiseks ning keskenduvad eelkõige kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele. Lisaks suunavad kodused tööd õppijat kasutama veebipõhiseid keeleõppeprogramme ja sõnastikke ning veebipõhist harjutusvara.
 
Õppematerjalid
Koolitus baseerub õppekomplektil Saame tuttavaks! (Silva Tomingas, TEA Kirjastus 2009) ja Folkuniversitetetis loodud lisamaterjalide kompendiumil (Folkuniversitetet Estonia, 2013). Lisaks kasutatakse keeleõppeprogrammi Keeleklikk (www.keeleklikk.ee), TEA Koolisõnastikke (Tallinn, 2011) ja veebisõnastikke (nt eki.ee, aare.edu.ee).
 
Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%.
Hindamismeetod Hindamiskriteerium
Kombineeritud lõputest Lõputest on sooritatud tulemusele vähemalt 60%.
 
Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja lõputesti tulemusele vähemalt 60% sooritanutele väljastatakse tunnistus.
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähem kui 60%, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.
 
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja/või eesti keele õpetaja kutse ning ta omab eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.
 
Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev - 15.06.2015