Norra keel A1

Kursused sügis 2019

Norra keel A1

Folkuniversitetet Estonia
Täienduskoolituse õppekava: Norra keele kursus algajatele (A1)
 
Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid
 
Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
 
Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht on 160 akadeemilist tundi, millest 108 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 52 akadeemilist tundi on iseseisev töö. A1 tase saavutatakse kahe 54- või kolme 40-tunnise kursusega. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist või üks kord nädalas kaks astronoomilist tundi korraga. Ühe kursuse pikkus on 14-15 õppenädalat.
 
Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupp  - täiskasvanud, kes ei ole varem norra keelt õppinud.  Õppe alustamise tingimused  - kursusele registreerumine.
 
Õpiväljundid
Õpingute lõpuks õppija:
• mõistab ja oskab kasutada lihtsaid sõnu, väljendeid ja lauseid, mida võib kohata sageli esinevates igapäevaelu situatsioonides
• oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta
• suudab moodustada lihtsaid küsimusi ja ise samasugustele vastata
• suudab vestelda  igapäevastel, teda ja ta lähiümbrust puudutavatel teemadel eeldusel, et tema vestluspartner räägib aeglaselt, on aeg-ajalt valmis oma mõtteid aeglaselt ja selgelt ümber sõnastama, aitab tal lauseid moodustada ning on toeks kogu suhtlusprotsessi jooksul
• oskab ilma abita rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb
• kirjutamisel oskab koostada väga lihtsaid ja lühikesi kirju (puhkusetervitusi, küllakutseid jne) ja täita lihtsaid blankette personaalse informatsiooniga


Moodul 1
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
1) Sina ja mina: Kes sa oled? Kust sa tuled? Kus sa elad? Igapäevased tegevused.
    Funktsionaalne keel: Tervitamine ja tutvumine.
    Keeleteadmised:  Tegusõna olevik. Isikulised asesõnad. Küsisõnad hva ja hvor. Sõnajärg lihtlauses.
2) Kas sa räägid norra keelt?: Riigid, rahvused ja keeled. Ametid.
    Funktsionaalne keel: Klassiviisakus. Kuidas läheb?
    Keeleteadmised:  Küsisõnad hvordan ja hvilke. Kas-küsimused. Eitus.
3) Pere ja argipäev: Perekond. Kioskis. Toit ja toiduained; köögis.
    Funktsionaalne keel: Aadressi ja vanuse ütlemine.
    Keeleteadmised:  Arvsõnad. Nimisõna ainusus ja mitmus, määramata ja määratud vorm.      
    Asesõnad den,det ja de. Küsisõnad hvorfor ja hvem.
4) Minu päev: Igapäevased tegevused. Päevaosad. Tööl ja koolis. Kodus.
    Funktsionaalne keel: Hinna ja telefoninumbri ütlemine.
    Keeleteadmised: Asesõna käänamine. Kohaeessõnad.
5) Mis kell on?: Töö ja vaba aeg, päevaplaan. Kohvikus. Kellaaeg. Päevaosad. Nädalapäevad.
    Funktsionaalne keel: Kellaaja küsimine ja ütlemine. Abi palumine, vabandamine. Vestlus kohvikus,  
    tellimine.
    Keeleteadmised:  Ajaväljendid. Küsisõna når.  Modaalverbid + infinitiiv. Kohamäärused.


Moodul 2
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
1) Poeskäik: Toidu- ja riidepood. Riideesemed.
    Funktsionaalne keel: Abi ja soovituse palumine ja andmine. Kui palju see maksab?
    Keeleteadmised: Asesõnad den-denne, det-dette, de-disse. Omadussõna (ainsus ja mitmus) . Küsisõnad
    hvilken, hviklet, hvilke.
1) Ilm: Kuud ja aastaajad, tüüpilised tegevused. Temperatuur.
    Funktsionaalne keel: Käsud ja keelud, neile reageerimine.
    Keeleteadmised: Enesekohane asesõna. Käskiv kõneviis. Kaudne kõneviis. Põhjus ja tulemus (derfor vs
    fordi). Eessõnad  i ja om.
2) Puhkus: Reisidest ja reisimisest. Vaba aja tegevused. Põnevad paigad Norras.
    Funktsionaalne keel: Pileti ostmine. Broneeringute tegemine.
    Keeleteadmised: Lihtminevik. Ajaväljendid ja eessõnad.
3) Uus elu: Elu Norras, norralaste elustiil. Vabaajategevused.
    Funktsionaalne keel: Kuupäeva ütlemine.
    Keeleteadmised: Järgarvud. Omastav asesõna (ainsus ja mitmus).
4) Kohustused: Kodutööd ja tööülesanded. Ametid. Ametiasutused.
    Funktsionaalne keel: Eelistuse väljendamine.
    Keeleteadmised: Täisminevik. Ajaeessõnad for-siden, i, om. Omastav kääne -s lõpu ja eessõnaga til
 
Õppemeetodid
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega. Et koolitus vastaks osalejate ootustele, oleks eluline ja motiveeriv, lõimitakse õpitav õppijate igapäeva- ja tööelu, eelnevate teadmiste ja ühiskonnas toimuvaga. Parandamaks õpitavast arusaamist ning materjali omandamist, arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega - kasutatakse verbaalset ja mitteverbaalset (pildid, kaardid, pp-esitlused, video- ja online-materjalid) materjali esitlust ning võimalikult mitmekülgseid tegevusi õpitava kinnistamisel. 
 
Õppekeskkond
Õpperuumide (suuruses 20 kuni 33 m2) sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, dataprojektori kasutamise võimalus ja tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.
 
Iseseisva töö kirjeldus
A1 tasemel on enamik koduseid töid harjutuste vormis, keskenduvad eelkõige kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele ning mõeldud tunnis õpitu kinnistamiseks. Iseseisvat tööd antakse iga kord. Aeg-ajalt antakse ka mahukamaid koduseid ülesandeid nt töö teksti või sõnavaraga. Sõnavara harjutamiseks antakse iseseisvaid tööd, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.
 
Õppematerjalid
Koolitus baseerub õppekomplektil  På vei (Elisabeth Ellingsen, Kirsti Mac Donald, Oslo 2004) ja Folkuniversiteteti jaotmaterjalil.
 
Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%.
Hindamismeetod Hindamiskriteerium
Kirjalik lõputest Lõputest on sooritatud tulemusele vähemalt 60%.
 
Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja kirjaliku lõputesti tulemusele vähemalt 60% sooritanutele väljastatakse tunnistus.
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus jääb alla 60% või kes ei ole lõputesti sooritanud, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.
 
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitajal on norra filoloogia alane kõrgharidus ja/või norra keele õpetaja kutse.

Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev - 04.01.2016