Huvitav ja kasulik

Folkuniversitetet/Huvitav ja kasulik

Huvitav ja kasulik

Hea keelehuviline,
Oleme siia kokku kogunud infot ja artikleid, mis meie arvates võiksid huvi pakkuda ja keeleõppimisel kasuks olla.

Mobiilsest keeleõppest

Üha rohkem inimesi on avastanud võimaluse laadida telefoni keeleõpperakendus, et seda siis näiteks bussis, poes või postkontoris uute sõnade ja muu kasuliku õppimiseks kasutada. 
Erinevaid tasuta või mõõduka tasu eest pakutavaid võimalusi on loendamatul hulgal. Leidub programme sõnavara õppimiseks, ainult grammatikahuvilistele ja neid, mis erinevaid keeleõppe aspekte kombineerida püüavad. Et teie elu pisut lihtsamaks muuta, oleme kokku pannud valiku keeleõppeprogramme, mis maailmas praegu laineid löövad. Vaadake, kindlasti leiate midagi, mis väärib järeleproovimist. Edu! 

www.duolingo.com
Tasuta keeleõppeprogramm. Võimaldab õppida 13 keelt inglise ja 4 vene keele baasil. Saadaval  mobiilirakendus.

www.lingvist.io
Eestlaste poolt loodud tasuta programm, kus eesti keele baasil saab õppida inglise ja prantsuse keelt. Põhiosas koosneb sõnavara ja grammatika harjutustest, olemas ka kuulamis- ja lugemistekstid. Saadaval mobiilirakendus.

www.memrise.com
Pakub nii tasuta kui tasulist õpet. Väga suur keelte valik. Eesti keele baasil saab õppida soome ja inglise keelt ning inglise keele baasil eesti keelt. Olemas ka offline-versioon. Saadaval mobiilirakendus.

www.lyricstraining.com
Tasuta keeleõppekeskkond kõigile melomaanidele.

www.spellic.com
Tasuta harjutusvara keeleõppijale. Harjutamine ei eelda kasutajaks registreerumist. Iga registreerunu saab ise luua harjutusi sõnade õppimiseks. Soovitame keeleõpetajatele.

www.quizlet.com
Tasuta harjutusvara keeleõppijale. Harjutamine ei eelda kasutajaks registreerumist. Iga registreerunu saab ise luua harjutusi sõnade õppimiseks. Soovitame keeleõpetajatele. Saadaval mobiilirakendus.

www.babbel.com
Üks populaarsemaid tasulisi keeleõppeprogramme, mis võimaldab õppida 14 keelt. Esimene tund tasuta. Saadaval mobiilirakendus.

www.rosettastone.eu
Tasuline keeleõppeprogramm. Tasuta prooviperiood. Peamine erinevus teistest – ei ole tõlkepõhine, kogu õppetegevus on õpitavas keeles. Pöörab tähelepanu ka kõnekeelsetele väljenditele. Saadaval mobiilirakendus.

august 2015

Keeli õppides tervemaks ja taiplikumaks

Kahe või enama keele oskamise praktilises kasulikkuses ei kahtle vist keegi. Viimastel aastatel on aga teadlased hakanud keeleõppe juures avastama üha uusi ja uusi positiivseid külgi. Võõrkeelte õppimine ja rääkimine, tuleb välja, parandab tähelepanu, mõtlemis- ja keskendumisvõimet ning kaitseb vanas eas dementsuse eest.

Silmapaistev mõistus ja taiplikkus
Võõrkeeles rääkimine parandab aju funktsionaalsust, sundides seda ära tundma ja edastama tähendust erinevates keelesüsteemides. Hiljuti avastasid Hispaania ülikoolide teadlased, et mitut keelt kõnelevad inimesed on ka tähelepanelikumad ümbruse jälgijad. Neil on kergem eristada olulist informatsiooni ebaolulisest ja märgata, kui keegi tahab neid ninapidi vedada. Ehk ei olegi siis väga üllatav, et Sherlock Holmes ja Hercule Poirot olid tunnustatud polüglotid.

Kuidas saada heaksžonglööriks?
Tänapäeval on üsna tavaline teha mitut asja korraga. Samas ei pruugi selline rööptöötamine igaühele sobida. Pennsylvania ülikooli teadlaste hinnangul annab aga mitut keelt rääkivatele inimestele harjumus pidevalt ühest kõne- ja kirjasüsteemist teise lülituda žongleerimisoskuse, mis võimaldab edukalt mitut asja samaaegselt teha. Näiteks pandi ühes katses osalejad sõidusimulaatori roolis tegema erinevaid tähelepanu häirivaid ülesandeid. Uurimusest selgus, et rohkem kui üht keelt rääkivad inimesed tegid vähem juhtimisvigu. Autoroolis ei tasuks seda siiski proovida.

Keeleõppega Alzheimeri ja dementsuse vastu
Ehkki noores eas on keeruline nimetatud haiguste pärast muretseda, on mälu halvenemisega seotud haiguste ja võõrkeelte oskuse vahelisi seoseid palju uuritud. Uuringute tulemused on üllatavalt sarnased. Inimesed, kes oskavad vähemalt üht võõrkeelt ja kasutavad seda regulaarselt, pikendavad oma tervelt elatud elu. Enamgi veel, 2011. aastal Kanadas Yorki ülikoolis läbi viidud uurimuse tulemused kinnitavad, et mitut keelt oskavad inimesed lükkavad vaimsete võimete vähenemist edasi lausa viie aasta võrra.

august 2014

Abiks keskmisele keeleõppijale

Võõrkeelte õppimine ei ole kerge. Samas ei maksa asja enda jaoks ka liiga keeruliseks teha. Lugege, vaielge vastu, aga tehke oma järeldused.

Ei, te ei ole liiga vana ega andetu!
,,Kas te viiekümneaastaseid ka kursustele võtate?”, ,,Ei tea, kas minu eas veel midagi õpib ka?” – selliseid küsimusi kuulevad täiskasvanute koolitajad liiga sageli. Muidugi võib ja saab keeli õppida kooliajal… enamik meist lihtsalt ei tee seda. Seetõttu tuleb ka täiskasvanuna ennast täiendada, et ajale ja elule mitte jalgu jääda. Halvim, mida üks õppija teha võib, on ennast juba enne õppima asumist mingisse kategooriasse lahterdada – „mitte piisavalt andekas“, „liiga vana“ või „liiga hõivatud“. Täiskasvanute kursused on mõeldud täiskasvanutele. Ja ärge üritagegi oma eakaaslasi „liiga vanadeks“ tembeldada.

”Ma olen matemaatik. Andke mulle reegleid!”
Just selliste sõnadega pöördus inglise keele tunnis õpetaja poole üks emotsionaalne matemaatik. Põhimõttekindel keeleõpetaja aga keeldus. Miks? Esiteks, kõige jaoks ei ole reegleid. Teiseks, on reegleid, millega tavalisel keeleõppijal end koormata ei tasu. Kolmandaks, reeglid ei pruugi aidata. Palju efektiivsem on keeli õppida näidete, selgituste, situatsioonide ja muidugi harjutamise kaudu.

Selge nagu seebivesi???
Kuna keelte õppimisega kaasneb paratamatult palju ebakindlust, on täheldatud, et õppijad, kes ei talu ebaselgust, kalduvad keeleõppega rohkem vaeva nägema. Erinevalt matemaatikast, kus kõik on õige või vale, on keeles võimalik nii ja naa. Parim viis võõrkeeli õppida on neid rääkida – teha vigu, nendest õppida ja muudkui areneda. Lisaks ei tohi lasta end heidutada uutest sõnadest ega haarata sõnaraamatu järele iga kord, kui näed sõna, mille täpset eestikeelset vastet sa ei tea. Vaata, kas saad lausest, lõigust või teksti põhimõttest aru. Sageli sellest piisab.

Lapsed, kellele meeldib inglise keel, on selles ka tublid.
See, et tänapäeval oskavad paljud lapsed inglise keelt üsna hästi, on ainult osaliselt seotud koolis toimuvaga. Rohkem ikka sellega, mis neile väljaspool kooli huvi pakub. Tõenäoliselt veedab nii mõnigi noor arvutilemb rohkem aega inglise- kui eestikeelses keskkonnas. Põhimõtteliselt kehtib sama reegel ka täiskasvanute puhul. Õpitavast keelest ja selle maa kultuurist huvitunud õppijad on keele suhtes vastuvõtlikumad. Nad veedavad rohkem aega õpitava keele seltsis – kuulavad muusikat, loevad uudiseid, otsivad infot ja loovad kergemini suhteid keelt emakeelena rääkivate inimestega.

august 2014

Kui lugeda, siis rõõmuga

Esimene võõrkeeles läbi loetud raamat on suur saavutus, selles ei ole kahtlust. Lugemine ei ole keeleoskuse edendamise seisukohalt mitte ainult kasulik, vaid ka üks õppimise kõige meeldivamaid aspekte. Samas ei pruugi esimene võõrkeelne raamat lubatud lugemisrõõmu pakkuda. Kõigepealt on lihtsalt lugemine, rõõm tuleb pisut hiljem.

Kuidas siis alustada, kui esimeste raamatute puhul peaks võtmesõnadeks olema ’lihtne’ ja ’lühike’, aga raamatud on reeglina paksud ja keerulises keeles? Oma lugemiskogemusega võiks eeskujuks olla Margit Peegel (FC Santos tegevjuht ja Folkuniversiteteti õpilane), kes alustas inglise keeles lugemist õhukestest Penguin Readers ja Macmillan Readers sarja raamatutest „Alice In Wonderland”, „The Ring”, „The Hound of the Baskervilles” ja lasteraamatutest. „Avastasin juba keeleõppe alguses, et just lastele mõeldud raamatuid on hea lugeda, sest need on lihtsas keeles kirjutatud,“  põhjendab Margit. „Paralleelselt keeleõpingutega Folkuniversitetetis liikusin raamatute lugemisel ikka järgmisele ja järgmisele tasemele. Vahel ka lihtsalt katsetasin, kas võtta järgmise taseme raamat või mitte. Kui raamatus oli liiga palju uusi sõnu ning sisust arusaamine oli keeruline, jäin veel samale tasemele.“

Eelpool mainitud reader on tegelikult tuntud teose lühendatud ja lihtsustatud versioon. Neid antakse välja erinevatel raskusastmetel, et igaüks leiaks lugemist just endale sobival tasemel. Kes sedalaadi kirjandust osta ei taha, seadku aga sammud kesklinna raamatukogusse. Inglise keele õppijad leiavad võõrkeelse kirjanduse osakonnast mitme riiuli jagu lihtsustatud lugemisvara. Valikut on nii algajatele kui ka edasijõudnutele, nii CDga kui ilma. Ka itaalia, hispaania ja prantsuse keele huviline leiab raamatukogust üht-teist, mitte küll nii suures valikus kui inglise keele puhul, aga siiski.

Kui ilukirjanduse adapteeringud ei ahvatle ja hing ihkab „päris“ raamatut lugeda, siis on hea teada, et mõned neist on lihtsamad kui teised. Sageli sõltub keelekasutus autorist. Agatha Christie kirjutas näiteks lihtsamas keeles kui Stephen King. Romaani asemel võib valida novelli või lühijutu, sest see on lühike … Vahel harva võib aga ka tundmatus kohas vette hüpata. Kui ikka tahad mingit raamatut lugeda, mida ei ole veel eesti keelde tõlgitud, siis tee seda. Võib juhtuda, et tohutus tuhinas teada saada, mis järgmine lehekülg toob,  ei märkagi sa, kui loed, saad aru ja tunned puhast lugemisrõõmu. 

august 2015

Artikkel Sonya Thayer

Kas üks kord nädalas on keeleõppeks piisav?

Üks kord nädalas keelt õppida ei ole kindlasti piisav. Folkuniversitetet on aga avastanud, et täiskasvanud keeleõppijale, kellel on aega ja tahtmist iseseisvalt keelega tegeleda, sobib väga hästi ümberpööratud klassiruumi meetod. Kasutame meetodi elemente kord nädalas toimuvate kursuste puhul, muutes keeleõppe oluliselt efektiivsemaks.

Meetod sai alguse kümmekond aastat tagasi, kui keemiaõpetajad Jon Bergmann ja Aaron Sams hakkasid oma tunde videosse salvestama, et puudujatele ei oleks vaja juba läbi võetud materjali üha uuesti seletada. Tänaseks on puudujatele videojagamisest arendatud laialt kasutatav õppemeetod, mille puhul tunnis vaikides õpetaja kuulamise asemel tutvub õpilane uue materjaliga kodus videot vaadates, tekste kuulates, lugedes, infot otsides jne. Ümberpööratud klassiruumi eesmärgiks on õpetaja ja õpilase koosveedetavat aega võimalikult hästi ära kasutada. Kui õppija tuleb tundi eelteadmiste ja küsimustega, saab tunnitöös keskenduda kodus tutvutud materjali harjutamisele, suhtlemisele ja koos tegutsemisele.
Keeleõppes on sageli just kuulamine see osa tunnist, mille puhul me näeme õppijate frustratsiooni. Kellele piisab ühest korrast, et kuulatavast aru saada, ja kellel on vaja neli-viis korda kuulata, et vajalik info kätte saada. Ümberpööratud klassiruumi suurim pluss on see, et nii videol kui ka kuulamisülesandel on pausi- ja tagasikerimisnupp. Õpitavat materjali võib kuulata-vaadata just nii palju kordi, kui vaja on, kasutades sõnastikke ja teisi abivahendeid.
Inglise keele õpetaja Katre Kõiv:
Kasutan ümberpööratud klassi meetodi elemente rohkem individuaalõppes ja üks kord nädalas toimuvate kursuste puhul. Ma ei ole küll enda tunde salvestanud, aga kasutan Youtube´i ja TEDed´i videoid ning erinevaid kuulamistekste. Oleks kahju kulutada tunniaega asjade peale, mida saab ka ise kodus teha. Mina leian, et väärtuslikku tunniaega peaks kasutama võõrkeeles suhtlemisele ja arutlemisele. Üks ohukoht selle meetodi puhul muidugi on. Kui tunni alguses selgub, et õpilasel on kodune töö tegemata, peab õpetaja väga loominguline olema, et tund sisukalt läbi viidud saaks. Tõsi, minu õpilased ei ole mind sellisesse olukorda sageli pannud. Üldiselt aga harjuvad inimesed sellise lähenemisega kiiresti ja pärast teistmoodi ei tahagi.

Kruus on parem kui tops

Miks õppida hispaania keelt?

Lihtne õppida
theeasiestlanguagetolearn.com on erinevaid andmeid analüüsides koostanud edetabeli, mille järgi kolm kõige lihtsamini õpitavat keelt maailmas on hispaania, inglise ja itaalia keel. Kuldmedali saanud hispaania keele puhul tuuakse välja, et keele sõnavara on lihtne ja konkreetne. Sõnu kirjutatakse nii nagu neid kuuldakse, mistõttu kirjutamine ei valmista õppijatele raskusi. Ka hispaania keele grammatika ei ole eriti keeruline.

Palju kasu
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et hispaania keelt osates suureneks su suhtlemisvõimalused umbes 400 korda. Nimelt räägib seda keelt 400 miljonit inimest maailmas. Hispaania keel on momendil suuruselt neljas keel maailmas.  

Hea reisida
Hispaania ja Ladina-Ameerika on üha populaarsemad reisisihtkohad. Paraku ei tunne suuruselt neljandat keelt rääkivad inimesed väga suurt vajadust teisi keeli õppida. Seega, kui soovid end reisi ajal hästi tunda ja tegelikult ka aru saada, mida kohalikud räägivad, siis võiks vähemalt natuke hispaania keelt osata. 

Naudi hispaania kultuuri
Kellele ei meeldiks Pedro Almodovari filmid, kellele ei meeldiks Antonio Banderas, Penelope Cruz või Salma Hayek. Muusika osas on võib-olla suurem arvamuste lahusus, aga ikkagi oleks tore teada, millest Gloria Estefan või Shakira laulavad.