Eesti keel A1

Eesti keel A1

Täienduskoolituse õppekava: Eesti keel A1

Õppekavarühm
Keeleõpe

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht on 150 akadeemilist tundi, millest 100 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 50 akadeemilist tundi on iseseisev töö. A1 tase saavutatakse kahe 50-tunnise kursusega (A1.1 ja A1.2). Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. Ühe kursuse pikkus on 14 õppenädalat.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupp – täiskasvanud, kes pole varem eesti keelt õppinud. Õppe alustamise tingimused – kursusele registreerumine.

Eesmärk
Koolituse tulemusel õppija saavutab eesti keeles keeleoskustaseme A1.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
• mõistab ja oskab kasutada lihtsaid sõnu, väljendeid ja lauseid, mida võib kohata sageli esinevates igapäevaelu situatsioonides
• oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta
• suudab moodustada lihtsaid küsimusi ja ise samasugustele vastata
• suudab vestelda  igapäevastel, teda ja ta lähiümbrust puudutavatel teemadel eeldusel, et tema vestluspartner räägib aeglaselt, on aeg-ajalt valmis oma mõtteid aeglaselt ja selgelt ümber sõnastama, aitab tal lauseid moodustada ning on toeks kogu suhtlusprotsessi jooksul
• oskab ilma abita rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb
• kirjutamisel oskab koostada väga lihtsaid ja lühikesi kirju (puhkusetervitusi, küllakutseid jne) ja täita lihtsaid blankette personaalse informatsiooniga

Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

  1. Meeldiv tutvuda!: Tervitamine ja hüvasti jätmine. Viisakusväljendid. Tööjuhendid tunnitöös. Numbrid 1-10Vestluse alustamine ja lõpetamine.
    Keeleteadmised: Tähestik. Isikulised asesõnad. Tegusõna ’olema’ pööramine olevikus.
  2. Riigid ja rahvused: Riikide ja rahvuste eestikeelsed nimetused.Arvamuse avaldamine.
    Keeleteadmised: Elama ’kus?’ ja olema ’kes?’. Seesütlev kääne riikide näitel. Küsimuste (kas, kes, kus) moodustamine.
  3. Mina ja minu pere: Pereliikmed. Vanus. Isikuandmed. Ankeedi täitmine. Kliendikaart.Hinna küsimine poes. Isikuandmeid puudutavatele küsimustele vastamine.
    Keeleteadmised: Nimetavad ja omastavad asesõnad.
  4. Minu päev: Igapäevategevused, nädalapäevad, ööpäeva osad, kellaajad.Kellaaja ütlemine.
    Keeleteadmised: Ajamäärused.
  5. Vaba aeg: Vabaajategevused. Asesõnad (minule, sinule jne). Omadussõnad ja antonüümid. Arvamuse avaldamine ja kirjeldamine, mis meeldib ja missugune see on.
    Keeleteadmised: ma- ja da- infinitiivi kasutamine.
  6. Kohvikusse!: Toiduga seotud sõnavara (ainsus ja mitmus). Asutused linnas. Kohvikus tellimine.
    Keeleteadmised: Sagedus-määrused. Küsimused kus?kuhu? ja kellega?
  7. Kuidas töö, nõnda palk!: Ametid. Töö ja palk. Kes mida teeb. Töökuulutused. Lihtne CV. Töövestlus.
    Keeleteadmised: Ajamäärused. Lihtminevik (si-minevik).
  8. Väike puhkus: Ilmakaared. Transpordivahendid. Tegevused reisil. Bussijaamas. Piletid. Üldhuvitavaid fakte. Postkaart koju.
    Keeleteadmised: Kohakäänded (KUS? KUHU? KUST?). Lihtminevik (i-minevik).
  9. Poes ja peol: Riideesemed. Peol. Inimeste kirjeldamine. Riidepoes. Viisakas pöördumine. Kuidas õppida iseseisvalt eesti keelt.
    Keeleteadmised: Kohamäärused.
  10. Kodu, kallis kodu: Mööbliesemed. Eluruumid. Ruumide kirjeldamine. Elukoht ja selle kirjeldamine.
    Keeleteadmised: Järgarvud. Tagasõnad. Omastav kääne. 

Õppemeetodid
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele ja iseseisva töö puhul lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega, keskendudes eelkõige funktsionaalsele grammatikale. Palju tähelepanu pööratakse funktsionaalsele keelele – õpitakse erinevates igapäevastes ja tööalastes suhtlemissituatsioonides kasutatavaid fraase ja väljendeid.
Õpitav lõimitakse õppijate igapäeva- ja tööelu, eelnevate teadmiste ja ühiskonnas toimuvaga. Parandamaks õpitavast arusaamist ning materjali omandamist, arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega – kasutatakse verbaalset ja mitteverbaalset (pildid, kaardid, pp-esitlused, video- ja online-materjalid) materjali esitlust ning võimalikult mitmekülgseid tegevusi õpitava kinnistamisel. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid (püramiiddiskussioon, sik-sak lugemine/rääkimine, rollimängud, laua- ja kaardimängud jne).

Õppekeskkond
Aadressil Lai 30, Tartu asuvas büroohoones on Folkuniversiteteti käsutuses 240 m2, mille hulka kuuluvad kuus õpperuumi suuruses 20 kuni 33 m2. Õpperuumide sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Koolituste läbiviimiseks ja materjalide ettevalmistamiseks on võimalik kasutada printimis-, paljundamis-, köitmis- ja esitlusvahendeid. Kõikides ruumides on arvutid ja dataprojektorid ning tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Väljaspool Lai 30 ruume toimuvad koolitused viiakse läbi samadele tingimustele vastavates õpperuumides.
Kontaktõppe tundides õpitava toetamiseks on Folkuniversiteteti kodulehel www.folkuniversitetet.ee piiramatuks kasutamiseks tasuta testimiskeskkond ja harjutuste pank.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvaid töid antakse jooksvalt. Need on mõeldud õpitu kinnistamiseks ning keskenduvad eelkõige kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamisele. Lisaks suunavad kodused tööd õppijat kasutama veebipõhiseid keeleõppeprogramme ja sõnastikke ning veebipõhist harjutusvara.

Õppematerjalid
Koolitus baseerub õppekomplektil Eesti keeles, palun! (MTÜ Folkuniversitetet Estonia, 2020) ja Folkuniversitetetis loodud lisamaterjalide kompendiumil. Lisaks kasutatakse keeleõppeprogrammi Keeleklikk (www.keeleklikk.ee), TEA Koolisõnastikke (Tallinn, 2011) ja veebisõnastikke (nt eki.ee, aare.edu.ee).

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%
Hindamismeetod: Kombineeritud lõputest
Hindamiskriteerium: Lõputest on sooritatud tulemusele vähemalt 60%.

Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja lõputesti tulemusele vähemalt 60% sooritanutele väljastatakse tunnistus. Tõend täienduskoolituses osalemise kohta väljastatakse juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõendil kajastatakse tundide arv, milles õppija osales.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja/või eesti keele õpetaja kutse ning ta omab eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.

Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev – 01.08.2018