Täienduskoolituse õppekava: Rootsi keel B1
Õppekavarühm
Keeleõpe
Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument
Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht on 240 akadeemilist tundi. B1 tase saavutatakse nelja 60-tunnise kursusega (37 ak tundi kontaktõpet ja 23 ak t iseseisvat tööd; või 35 ak tundi kontaktõpet ja 25 ak t iseseisvat tööd). Kogu koolituse pikkus on 56 õppenädalat (ühe kursuse pikkus on 14 õppenädalat).
Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupp – täiskasvanud, kelle rootsi keele oskus on tasemel A2. Õppe alustamise tingimused – kursusele registreerumine. Folkuniversiteteti rootsi keele testi sooritamine tulemusele vähemalt 81%.
Eesmärk
Koolituse tulemusel õppija saavutab rootsi keeles keeleoskustaseme B1.
Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
- saab aru tuttavate ja teda huvitavate teemade põhisisust ja olulisematest üksikasjadest (nt raadio- ja telesaadete põhisisu);
- saab lugedes aru oma töö või huvidega seotud tekstist;
- suudab lugeda lühikesi uudistekste;
- vestleb ettevalmistuseta talle tuttaval või olulisel teemal (nt tulevikuplaanid, tehnoloogia, filmid);
- oskab kirjutada lihtsamat seostatud teksti talle tuttaval või huvipakkuval teemal (nt nähtud filmi kirjeldus, lühisõnumid ühismeedias).
Moodul 1 (B1.1 moodul 1)
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
- Vaba aeg: Vabaaja tegevused. Kuidas rootslased vaba aega veedavad? Vaba aeg nüüd ja varem. Spordialad. Spordivahendid. Treening.
Funktsionaalne keel: Arvsõnad. Infopäring.
Keeleteadmised: Omadussõnad vs määrsõnad. Eessõnad ajaväljendites - Inimesed meie ümber: Sõbrad ja tuttavad. Isikuomadused. Elulood: Rootsi kultuuritegelased.
Funktsionaalne keel: Nõustumine ja mittenõustumine. Telefonikõne. Isiklik e-kiri.
Keeleteadmised: Enesekohased asesõnad. Pealause ja kõrvallause. - Elustiil ja õnne valem: Unistused. Töö – paradiis või põrgu? Töökeskkond. Elukvaliteet.
Funktsionaalne keel: Argumenteerimine. Keerulised vestlusteemad.
Keeleteadmised: Ühendavad ja vastandavad sidesõnad. Omadussõna ja nimisõna ühildumine. - Kodu- ja metsloomad Rootsis: Omadussõnad. Rahvusloom. Idioomid. Lühiuudised.
Funktsionaalne keel: Statistiliste andmete kirjeldamine. Rõhutamine.
Keeleteadmised: Tegusõnade grupid. Sõnamoodustus. Sõnajärjekord lauses. Määrsõnad.
Moodul 2 (B1.1 moodul 2)
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
- Nädalavahetus: Vaba aeg. Mõnusad reedeõhtud (fredagsmys). Uudislood. Pealkirjad. Harjumused.
Funktsionaalne keel: Teadete kirjutamine. Nõuanded. Loo rääkimine.
Keeleteadmised: Asesõnaline sihitis. Eessõnad. Otsene ja kaudne kõne. Siduvad määrused. - Kui ma oleksin kuningas: Kuninglik perekond. Rootsi riik ja selle juhtimine. Faktid.
Funktsionaalne keel: Spekuleerimine. Plaanid ja kokkulepped.
Keeleteadmised: Tingimuslaused (tüüp 1). Verbimustrid tuleviku väljendamisel. - Rootsi loodus: Looduskaunid kohad Rootsis. Rootsi toidukultuur. Lemmikfilmid. Filmiliigid.
Funktsionaalne keel: Elamuste kirjeldamine. Arutlemine ja põhjendamine.
Keeleteadmised: Siduvad asesõnad. Määrsõnad. Verbivormid (perfekt particip). - Rootsi ja põhjamaade ajaloost: Rootsi ajaloo kiirkursus. Elulood. Põhjamaade keeled.
Funktsionaalne keel: Kuidas huvi üles näidata. Inimese kirjeldamine.
Keeleteadmised: Ajavormid (preteritum perfekt). Arvsõnad ja ajamäärused.
Moodul 3 (B1.2 moodul 1)
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
- Müüdid ja mahhinatsioonid: Müüdid. Tõde või vale. Põnevad faktid Rootsi kohta.
Funktsionaalne keel: Uskumuse ja arvamuse väljendamine. Kahtluse väljendamine.
Keeleteadmised: Ülivõrde määratud vorm. Sõnad, mis öeldakse kokku. - Reisimine ja turism: Kuhu ja miks reisitakse? Trendid turismis. Reisikogemused. Mida peaks Rootsi reisides kindlasti tegema?Funktsionaalne keel: Argumenteerimine. Loo jutustamine.
Keeleteadmised: Umbisikuline tegumood (S-passiv). Nimisõna määratud ja määramata vorm. - Ühiskond: Kuritöö ja karistus. Reeglid tööelus. Mis oleks olnud, kui …? Millest uudistes räägitakse?
Funktsionaalne keel: Üldistamine ja põhjendamine. Uudislugu.
Keeleteadmised: Isikuline ja omastav asesõna. Mineviku kesksõna (sõnadega är, blir). Tingimuslaused. - Väljakutsed: Julgus ja seikluslikkus. Kultuurišokk. Konfliktsituatsioonid. Sotsiaalmeedia võlud ja valud.
Funktsionaalne keel: Nõu küsimine ja andmine. Oletamine ja info täpsustamine.
Keeleteadmised: Tuleviku väljendamine perfekti-aja abil. Määrsõnad nog, väl, ju.
Moodul 4 (B1.2 moodul 2)
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
- Tähistame!: Pühad ja tähtpäevad. Tavad ja kombed.Pühadestress. Pühad Rootsis.
Funktsionaalne keel: Pühadesoovid ja -muljed (kõnekeelsed väljendid).
Keeleteadmised: Nimisõna määramata vorm artikliga ja ilma. - Tarbimisest: Tarbimisharjumused. Kas oled impulsiivne tarbija? Probleem ja lahendus.
Funktsionaalne keel: Kaebused ja neile vastamine. Öeldu rõhutamine.
Keeleteadmised: Sihitud ja sihilised tegusõnad. - Tööst ja suhtlemisest: Kuidas muljet avaldada ja meelde jääda? Isikuomadused. Karjääripööre.
Funktsionaalne keel: Kuidas lühikese ajaga veenvalt mõjuda.
Keeleteadmised: Sõnamoodustus (nimisõna + omadussõna). Oleviku ja mineviku kesksõna. - Igapäevaelu: Sugulus- ja peresuhted. Kodused tegemised. Rootsi peremudelid läbi aegade.
Funktsionaalne keel: Inimeste kirjeldamine. Arvamuse avaldamine ja põhjendamine.
Keeleteadmised: Lause sõnajärg (rõhuta asesõna ja määrsõna). Eessõnad tunnete väljendamiseks.
Õppemeetodid
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Kuna suhtluspädevus on ainuke keeleoskuse aspekt, mida ei saa iseseisvalt arendada, on tunnitöös põhirõhk suulise väljendusoskuse arendamisel. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega. Et koolitus vastaks osalejate ootustele, oleks eluline ja motiveeriv, lõimitakse õpitav õppijate igapäeva- ja tööelu, eelnevate teadmiste ja ühiskonnas toimuvaga. Parandamaks õpitavast arusaamist ning materjali omandamist, arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega – kasutatakse verbaalset ja mitteverbaalset (pildid, kaardid, pp-esitlused, video- ja online-materjalid) materjali esitlust ning võimalikult mitmekülgseid tegevusi õpitava kinnistamisel. Valdav osa tunnist toimub sihtkeeles.
Õppekeskkond
Veebikursused viiakse läbi veebikeskkonnas Zoom. Keskkond võimaldab koolitajal jagada ekraani ja materjale, kasutada tahvli funktsiooni, teha paaris- ja grupitööd eraldi virtuaalruumides, teha kuulamisülesandeid ja vaadata videoid. Õppijatele saadetakse enne kursuste algust juhend kursusega liitumiseks, soovitused edukaks veebiõppes osalemiseks ja link koolitusmaterjalidele. Tundides saab osaleda erinevate tehniliste seadmete (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti) vahendusel.
Õpperuumide (suuruses 20 kuni 33 m2) sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Kõikides ruumides on arvutid ja dataprojektorid ning tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.
Iseseisva töö kirjeldus
Et koolitus toimub üks kord nädalas, eeldab kursus lisaks kontakttundides osalemisele vähemalt tund aega iseseisvat õpet iga nädal. Kuulamisoskuse ja sõnavara harjutamiseks antakse regulaarselt iseseisvaid töid, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist. Veebirakenduste kasutamine iseseisva töö tegemiseks annab võimaluse ja vabaduse iseseisvalt keeleõppega tegeleda sobival ajahetkel ning mahus. Iseseisva töö eesmärk on kinnistada tunnis õpitut ning ette valmistuda tunnis toimuvateks suhtlusülesanneteks. Lähtutakse põhimõttest, et iseseisvalt saab arendada nii kuulamis-, lugemis- kui ka kirjutamisoskust, kuid suhtlusoskust on enamikel õppijatel regulaarselt võimalik arendada ainult tundides. Suurem osa koduseid töid keskenduvad kuulamis- ja lugemisoskuse arendamisele, kuid aeg-ajalt antakse ka ülesandeid, mis eeldavad lihtsa kirjaliku teksti loomet. Iseseisvat tööd antakse iga kord.
Õppematerjalid
Rivstart B1 + B2 (Scherrer & Lindemalm, Natur och Kultur 2015), Rivstart digimaterjalid digital.nok.se keskkonnas ja Folkuniversiteteti jaotmaterjal.
Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Õpiväljundite hindamine toimub iga mooduli lõpus. Mooduli läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%.
Hindamismeetod: Kombineeritud lõputest.
Hindamiskriteerium: Lõputest on sooritatud tulemusele vähemalt 60%.
Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja kirjaliku lõputesti tulemusele vähemalt 60% sooritanutele väljastatakse tunnistus. Tõend täienduskoolituses osalemise kohta väljastatakse juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõendil kajastatakse tundide arv, milles õppija osales.
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitajal on rootsi filoloogia alane kõrgharidus ja/või rootsi keele õpetaja kutse.
Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev – 21.05.2025