Eesti keel B1

Eesti keel B1

Eesti keele B1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm
Keeleõpe

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
Õppe kogumaht on 240 akadeemilist tundi, millest 180 akadeemilist tundi on auditoorne õpe ning 60 akadeemilist tundi on iseseisev töö. B1 tase saavutatakse kolme 60-tunnise kursusega. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. Ühe kursuse pikkus 15 õppenädalat.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupp – Täiskasvanud, kelle eesti keele oskus on tasemel A2.
Õppe alustamise tingimused – Avalduse esitamine. Folkuniversiteteti eesti keele testi sooritamine tulemusele 55–69.

Eesmärk
Koolituse tulemusel õppija saavutab eesti keeles keeleoskustaseme B1.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

  • saab kuulamisel aru tuttavate ja teda huvitavate teemade põhisisust ja olulisematest üksikasjadest, raadio- ja telesaadete ning telefonikõnede põhisisust;
  • saab lugedes aru sageli esinevatest sõnadest koosnevast või tema töö või huvidega seotud tekstist ning isiklikust kirjast;
  • suudab lugeda lühikesi tekste võõramatel teemadel (uudised, manuaalid, ilukirjandus);
  • vestleb ettevalmistuseta talle tuttaval või olulisel teemal, kasutades liitlauseid ning ma seisukohti selgitades ning põhjendades;
  • oskab kirjutada lihtsamat seostatud teksti talle tuttaval või huvipakkuval teemal ning oma kogemusi ja muljeid kirjeldades.

Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad ning keeleteadmised

  1. Viisakus on voorus: Tutvumine ja tutvustamine. Viisakusväljendid. Väljendid õppetöös edukaks hakkama saamiseks. Õpioskused. Viisaka vestluse alustamine ja lõpetamine.
    Keeleteadmised: Tingiv kõneviis. 
  2. Isikuandmed ja iseseisev keeleõpe: Riigid, rahvused, keeled, kohanimed. Isikuandmed. Ankeedi täitmine. Kus ja kuidas keeli õppida.
    Keeleteadmised: Isikulised asesõnad. Küsisõnad Kellele?, Kellel? ja Kellelt?. 
  3. Kuhu minna?: Kultuuriteated. Kontserdid. Teatrietendused. Filmižanrid. Lemmikfilmid. Kokkusaamiste kokkuleppimine.
    Keeleteadmised: Kohakäänded: Kuhu? Kus? Kust? Lihtminevik.
  4. Milline sõiduk on parim?: Ühistransport. Reisimine. Liiklus ja turvalisus.
    Keeleteadmised: Eitus. Käsud ja palved. Võrdlemine: kõige-ülivõrre ja i-ülivõrre.
  5. Tervis ja enesetunne: Haigused ja nende ennetamine. Hea füüsiline ja vaimne vorm. Treeningud ja harrastused.
    Keeleteadmised: Liht- ja täisminevik. Mine-vorm.
  6. Mida õppida?: Haridus. Eriala. Amet. Tööotsija meelespea. Avaldus, CV ja motivatsioonikiri. Öeldu rõhutamine ja põhjendamine.
    Keeleteadmised: Umbisikuline tegumood – Mida tehakse? Ainsuse omastav ja mitmuse nimetav.
  7. Mis on Eestis huvitavat?: Kus keegi elab? Kodukoht. Kodukoha loodus. Ilm. Looduskaunid kohad Eestis. Põnevad paigad.
    Keeleteadmised: ma- ja da-infinitiiv. Mitmuse osastav. Sõnad käima vs minema.
  8. Tarbimine: Ostukohad. Kaubad ja teenused. Kuulutused. Probleemid ja kaebused. Taaskasutus.
    Keeleteadmised: nud-, tud– ja mata-vorm.  Omadussõnade võrdlusastmete osastav.
  9. Mis juhtus?: Välimuse, ümbruse ja juhtunu kirjeldamine. Tee juhatamine. Graafikute kirjeldamine.
    Keeleteadmised: Umbisikuline tegumood – Mida tehti? Kohatagasõnad.
  10. Uudised: Erinevad infoallikad: Raadio, televisioon, portaalid, ajalehed ja ajakirjad. Info tarbimine. Pealkirjad. Artikkel.
    Keeleteadmised: v-vorm ja nud-vorm. tav-vorm ja tud-vorm. Määrsõna võrdlusastmed.
  11. Kuidas töö, nõnda palk: Töövestlus. Valdkonnad. Töökohustused. Töötingimused ja tööks vajalikud vahendid.
    Keeleteadmised: Liitsõnad. Sihitise käänded.

Õppemeetodid
Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele ja iseseisva töö puhul lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega, keskendudes eelkõige funktsionaalsele grammatikale. Palju tähelepanu pööratakse funktsionaalsele keelele – õpitakse erinevates igapäevastes ja tööalastes suhtlemissituatsioonides kasutatavaid fraase ja väljendeid.
Õpitav lõimitakse õppijate igapäeva- ja tööelu, eelnevate teadmiste ja ühiskonnas toimuvaga. Parandamaks õpitavast arusaamist ning materjali omandamist, arvestatakse koolitusel õppijate erinevate õpistiilidega – kasutatakse verbaalset ja mitteverbaalset (pildid, kaardid, pp-esitlused, video- ja online-materjalid) materjali esitlust ning võimalikult mitmekülgseid tegevusi õpitava kinnistamisel. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid (püramiiddiskussioon, sik-sak lugemine/rääkimine, rollimängud, laua- ja kaardimängud jne).

Õppekeskkond
Aadressil Lai 30, Tartu asuvas büroohoones on Folkuniversiteteti käsutuses 240 m2, mille hulka kuuluvad kuus õpperuumi suuruses 20 kuni 33 m2. Õpperuumide sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Koolituste läbiviimiseks ja materjalide ettevalmistamiseks on võimalik kasutada printimis-, paljundamis-, köitmis- ja esitlusvahendeid. Kõikides ruumides on dataprojektorid, arvuti ja tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Väljaspool Lai 30 ruume toimuvad koolitused viiakse läbi samadele tingimustele vastavates õpperuumides.
Kontaktõppe tundides õpitava toetamiseks on Folkuniversiteteti kodulehel www.folkuniversitetet.ee piiramatuks kasutamiseks tasuta testimiskeskkond ja harjutuste pank.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisvaid töid antakse õppijatele iga kord ning need keskenduvad kirjutamis-, lugemis- ja kuulamisoskuse arendamisele. Kuulamisülesandeid saadetakse õppijatele Dropboxi teel. Iseseisvad tööd on mõeldud nii õpitu kinnistamiseks kui ka teema laiendamiseks. Teemat laiendavate koduste tööde eesmärgiks on suunata õppijaid keelt kasutama väljaspool tundi ja õppematerjali. Lisaks antakse iseseisvaid tööd, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning B1 tasemel harjutusvara kasutamist.

Õppematerjalid
Koolitus baseerub õpikutel:
Eesti keeles, palun! (2019) MTÜ Folkuniversitetet Estonia
Eesti keele õpik (2012) M. Kitsnik
Folkuniversitetetis loodud lisamaterjalide kompendium sisaldab õpiku Eesti keele õpik (2012) sõnavara ja grammatikateemadega haakuvaid rääkimisharjutusi. Kompendiumis on järgmist tüüpi rääkimisharjutusi: püramiiddiskussioon, vihjeta ristsõna, kaardimäng, rollimäng, sik-sak lugemine/rääkimine, ’Leia keegi, kes …’, ’Hõika sõna välja’ ja Alias-tüüpi sõnaseletusmängud.
Lisaks kasutatakse keeleõppekeskkondi www.kutsekeel.ee ja www.quizlet.com, käsiraamatut „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“ (H. Metslang, 2013), TEA Koolisõnastikke (Tallinn, 2011) ja veebisõnastikke (nt eki.ee, aare.edu.ee).

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Kursuse läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%.
Hindamismeetod: Kombineeritud lõputest
Hindamiskriteerium: Lõputest on sooritatud tulemusele vähemalt 60%.

Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele ja suulise lõputesti tulemusele vähemalt 60% sooritanutele väljastatakse tunnistus.
Vähemalt 70% kontakttundides osalenutele, kelle lõputesti tulemus on vähem kui 60%, väljastatakse kursusel osalemist kinnitav tõend.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitajal on eesti filoloogia alane kõrgharidus ja/või eesti keele õpetaja kutse ning ta omab eesti keele kui teise keele õpetamise kogemust.
Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev – 10.08.2019