Eesti keele B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse moodul 1
- Õppekavarühm
Keeleõpe - Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument ja Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023. - Õppe maht ja ülesehitus:
B2-taseme moodul 1 kogumaht on 140 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on kontaktõpe ja 80 tundi iseseisev töö. - Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
– Täiskasvanud, kes on B1-taseme koolituse läbinud Folkuniversitetetis või mõnes muus Keeleameti heakskiidu saanud keeleõppeasutuses
– Täiskasvanud, kes on sooritanud riikliku B1-taseme eksami tulemusele vähemalt 60%.
– Täiskasvanud, kelle sobivus õppe alustamiseks on määratud kindlaks tasemetesti ja vestluse abil. - Eesmärk:
Omandada B2 keeleoskuse tase moodul 1 teemade ulatuses. - Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
– Saab aru pikkade kõnede, ettekannete, telesaadete ja filmide põhisisust, tuttava teema puhul ka keerulisematest nüanssidest. Saab aru vestluse põhisisust ning kõneleja seisukohtadest ja kavatsustest.
– Saab aru kindlaid seisukohti väljendavatest artiklitest, üldistab ja võtab kokku ka pikemate tekstide sisu, leiab erinevatest tekstidest asjakohaseid detaile.
– Vestleb spontaanselt ja ladusalt, väljendades ja põhjendades seisukohti. Osaleb aktiivselt aruteludes, kui teema on tuttav.
– Kirjutab õpitud teemade raames detailseid tekste, kommenteerides ja põhjendades seisukohti ning tuues esile olulisi aspekte. Täidab ankeeti, kirjutab erinevaid ametlikke ja pooleametlikke kirju. - Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad ning keeleteadmised
Mina, pere ja tuttavad: Huvid ja võimed. Eluiga ja vanus. Isikuomadused. Iseloom ja suhted. Stereotüübid. Välimus. Enda põhjalik tutvustamine. Pere, sugulased ja sõbrad. Peretraditsioonid. Funktsionaalne keel: Erinevate ankeetide täitmine.
Keeleteadmised: Küsiühendid. Rektsioon. ma– ja da-tegevusnime kordamine.
Haridus: Õpioskused. Õppijate tüübid. Haridussüsteem. Erinevad keeleõppevõimalused ja -kanalid. Keelte õppimine. Motivatsioon. Huviharidus. Elukestev õpe.
Funktsionaalne keel: Soovitamine. Poolt- ja vastuargumendid.
Keeleteadmised: Minevikuajad. Ühendtegusõnad abisõnaga ’ära’. Lause sõnajärg ühendverbidega.
Eesti ja eestlased: Eesti ühiskond ja selle areng. Eesti olulisemad ajaloosündmused. Eesti elu-olu 100 aastat tagasi. Olulised institutsioonid (pank, riigikogu, president jne). Graafikud.
Funktsionaalne keel: Graafikute kirjeldamine.
Keeleteadmised: Umbisikuline tegumood. Arvsõnad.
Toit ja toitlustamine: Eesti toit ja toiduained. Toidu tootmine. Avatud talude päev. Kohalikud lauakombed. Õhtusöök tuttavate juures. Viisakas suhtlus söögilauas.
Funktsionaalne keel: Komplimendid ja nendele reageerimine.
Keeleteadmised: Sarnased tegusõnapaarid. Naabersõnad. DES-vorm. Kirjavahemärkide kasutus.
Informatsioon: Eesti meedia. Meediakanalid. Meedia tarbimisest: ajaleht, raadio, televisioon, internet. Väljaannete tüübid. Uudised. Uudiste pealkirjad.
Funktsionaalne keel: Lugejakiri.
Keeleteadmised: V-vorm. Tegusõna-ühendid (meelde, meeles, meelest). - Õppemeetodid
Koolitusel õpetatakse eesti keelt eesti keeles. Baaskeeleta õppimiseks vajalikud tingimused tagatakse läbi rikkaliku keelekeskkonna ja sobivate tugistruktuuride. Kasutatakse videoid, suures mahus audioharjutusi, rohke pildimaterjaliga õppematerjali, Powerpointi esitlusi, skeeme, jooniseid ja muid näitlikke õppevahendeid. Tegeletakse õpioskuste (nt veebisõnastike ja keeleõppekeskkondade kasutamine) arendamisega, mis toetavad õppijate iseseisvust, ning õpetatakse teadlikult ja järjepidevalt keelestruktuure, mis on vajalikud eestikeelses õppekeskkonnas edukalt tegutsemiseks. Koolituse jooksul arendatakse kõiki keeleoskuse aspekte – rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust, asetades tunnitöös põhirõhu suulise väljendusoskuse arendamisele ja iseseisva töö puhul kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamisele. Koolitusel luuakse õpikeskkond, kus koolitajal on suunav ja organiseeriv funktsioon ning õppijate kõnemaht ületab õpetaja kõnemahtu. Viimane saavutatakse, eelistades paaris- ja grupitööd frontaaltööle ning kasutades rääkimisharjutusi, mis sisaldavad info- ja/või arvamuslünka. Grammatikat käsitletakse süstemaatiliselt ja integreeritult teiste osaoskustega, keskendudes eelkõige funktsionaalsele grammatikale. Õpitav lõimitakse õppijate igapäeva- ja tööelu ning eelnevate teadmistega. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja aktiivõppe tehnikaid (nt püramiiddiskussioon, sik-sak rääkimine, rollimängud, laua- ja kaardimängud). Iseseisev õppimine toimub valdavalt Folkuniversiteteti e-õppekeskkonnas õpitut kinnistades. Koolitus sisaldab mitmeid ülesandeid keelekeskkonnas õpitu praktiseerimiseks. Iga teema raames antakse vähemalt üks kirjalik ülesanne (nt teate või e-kirja kirjutamine). - Õppekeskkond
Aadressil Lai 30, Tartu asuvas büroohoones on Folkuniversitetetil kuus õpperuumi suuruses 20 m² kuni 36 m². Õpperuumide sisustusse kuuluvad valgetahvlid, korralik valgustus ja U-kujuliselt paigutatud õppelauad-toolid. Kõikides ruumides on kaasaegne esitlustehnika ja internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Väljaspool Lai 30 ruume toimuvad koolitused viiakse läbi samadele tingimustele vastavates ruumides.
Kõik veebikursused toimuvad täies mahus veebikeskkonnas Zoom. Keskkond võimaldab kasutada keelekursusele sobilikku metoodikat (jagada ekraani ja materjale, kasutada tahvli funktsiooni, teha paaris- ja grupitööd eraldi virtuaalruumides, teha kuulamisülesandeid ja vaadata videoid). Kasutatakse lahendust, mis võimaldab tundides osaleda erinevate tehniliste seadmete (nt arvuti, tahvelarvuti) vahendusel.
Kõik veebikursustel osalejad saavad enne kursuse algust detailse juhendi ja abistava videomaterjali veebikursusel osalemiseks. Kõigil soovijatel on võimalus enne koolituse algust osaleda proovitunnis, et veenduda õppevormi sobivuses ja oma tehniliste vahendite töökindluses.
Nii klassiruumi kui ka veebikursustel on maksimaalne grupi suurus 14 inimest. - Õppematerjalid
Põhiõpikud:
„Eesti keeles, palun!” (2020) Eesti keele B2-taseme õppematerjal, MTÜ Folkuniversitetet Estonia
„Eesti keele õpik“ B1, B2 (2012) M. Kitsnik
„Eesti keel teise keelena. Riigieksam ja B2-taseme eksam“ (2022) H. Oidekivi-Kosapoeg
Digitaalne õppematerjal:
„Eesti keeles, palun!” Eesti keele B2-taseme digitaalne õppevara, MTÜ Folkuniversitetet Estonia
Sõnaveeb (sonaveeb.ee), Eesti Keele Instituut
ERR arhiiv
Lisaõppematerjal: „Praktiline eesti keel” (2013) M. Ehala ja M. Kitsnik - Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja -kriteeriumid
Koolituse edukalt läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 70% kontakttundidest ning lõputesti sooritamine tulemusele vähemalt 60%. Hindamiseks kasutakse kombineeritud testi, mis kontrollib õppija rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. - Koolituse läbimisel väljastatav dokument
Tõend mooduli läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputesti tulemusele 60%.
Tõend õppes osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpiväljundeid ei omandatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija osales õppetöös. Tõendil kajastub osaletud kontakttundide arv. - Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Eesti keele koolituse läbi viivad õpetajad omavad eesti keele või eesti keele kui võõrkeele/kui teise keele või muu keele või humanitaarainete õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemust. Kõik B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbi viivad õpetajad on tunnistatud pädevaks Keeleameti poolt.
Õppekava kinnitamise aeg
Kuupäev – 14.03.2025